Ole osa muutusest!

Green Haveni haljaskatused koosnevad spetsiaalselt valitud kukeharjaliikidest ja vastupidavatest taimedest, mis on aklimatiseeritud põhjamaisele kliimale ning taluvad muretult ekstreemseid miinuskraade (kuni -30 °C), lumekoormust ja kevadisi külmumis-sulamistsükleid. Sukulentsed taimed ja sedum kohanduvad talvega, tõmbudes kaitseks punakaks või pronksjaks, ning taastavad erksa roheluse kohe kevade saabudes. Poorse substraadi ja integreeritud drenaažikihi koostoimel juhitakse sulavesi viivitamatult ära, välistades seisva jääkihi tekke ja kaitstes taimede juurestikku.

Haljaskatuse ruutmeetri lõpphind kujuneb vastavalt katuse tüübile, kaldenurgale, kogupinnale ning objekti ligipääsetavusele (nt tõstetehnika vajadusele), mistõttu koostatakse igale katusele personaalne lahendus. Investeering tasub end ära otseste ja kaudsete säästude kaudu:

Pikenenud katuse tööiga: taimed ja pinnasekiht kaitsevad alushüdroisolatsiooni UV-kiirguse ning ilmastikukulumise eest, lükates katuse täieliku renoveerimise vajaduse 40-50 aasta võrra edasi.

Väiksemad energiakulud: haljaskatus toimib loodusliku termoisolatsioonina, alandades suviseid ruumide jahutuskulusid kuni 20-30%.

Kinnisvara väärtus ja ESG: tõstab hoone turuväärtust, toetab sademevee säästlikku käitlust ja tagab olulisi punkte BREEAM ning LEED keskkonnasertifikaatide taotlemisel.

Green Haveni Biosolar hübriidkatus suurendab päikesepaneelide tootlikkust 6% kuni 15% tänu sedumi ja teiste taimede loomulikule jahutavale mikroaurustumisele. Tavalise tumeda bituumen- või plekk-katuse pinnatemperatuur võib suvel küündida 70-80 °C-ni, mis langetab PV-paneelide efektiivsust iga kraadi võrra üle 25 °C. Haljaskatus hoiab katusepinna stabiilselt 30-35 °C vahemikus, luues päikeseelementidele optimaalsed töötingimused. Lisaks ei nõua süsteem katuse läbipuurimist - paneelide alusraamid ankurdatakse substraadi ja taimede omakaaluga.

Green Haveni haljaskatuse lahendusi saab rajada pea kõigile levinud kandekonstruktsioonidele ja katusekalletele:

Katusekalded: süsteemid sobivad nii standardsetele lamekatustele (0-5°) kui ka viilkatustele kaldega kuni 45°, kasutades tugevdatud libisemisvastaseid võrke ja profiile, mis hoiavad substraadi ja taimed kindlalt paigal.

Kandekonstruktsioonid: lahendused sobivad betoon-, puit- ja profiilplekk-kandjatele.

Koormustaluvus: valikus on spetsiaalsed kerglahendused (veega küllastunult alates 45-55 kg/m²), mis võimaldavad haljaskatuse rajada ka piiratud kandevõimega või renoveeritavatele hoonetele konstruktsioone lisatugevdamata.

Haljaskatus on iseseisev ja väga vähenõudlik elukeskkond, mille ülevaatus ja hooldus toimub vaid 1-2 korda aastas (varakevadel ja sügisel). Rutiinne hooldusprotsess hõlmab:

Kontroll ja puhastus: lendseemnetest idanenud umbrohu ning puulehtede eemaldamine ning veeäravoolude ja katuseservade kontroll.

Toitained: kord aastas (kevadel) lisatakse taimedele spetsiaalset orgaanilist aeglaselt lahustuvat väetist, mis hoiab sedumi tiheda ja elujõulisena.

Kastmine: sedum ja haljastuses kasutatavad sukulendid taluvad suurepäraselt pikki kuivaperioode ega vaja statsionaarset kastmissüsteemi; lisakastmine on vajalik üksnes paigaldusjärgsel juurdumisel või erakordselt pikale veninud suvepõua korral.

Haljaskatus toimib katuse esmase füüsilise kaitsekilbina kulumistegurite vastu:

Täielik UV-kaitse: taimed ja substraat blokeerivad päikese otsese ultraviolettkiirguse hüdroisolatsioonini (bituumen või PVC), hoides ära materjali rabedaks muutumise ja mikropragunemise.

Temperatuuri stabiliseerimine: silub drastilised temperatuurikõikumised (kus avatud katusepind võib ööpäeva sees kogeda -20 °C kuni +80 °C vaheldumist), minimeerides hoone karkassi soojuspaisumisest tingitud pingeid.

Füüsiline barjäär: kaitseb hüdroisolatsioonikihti tugevate rahehoogude, tormituulte ja mehhaaniliste vigastuste eest, pikendades katusekatte eluea vähemalt kahekordseks (üle 50 aasta).

Välisfassaadi roheseina paigaldamisel tuleb arvestada hoone kandevõime, tuulekoormuse, tuleohutusnõuete ja veevarustusega. Seinasüsteem vajab tugevat aluskarkassi, mis kannab taimede ja veega küllastunud süsteemi raskuse (tavaliselt ca 40-45 kg/m²). Lisaks on vajalik elektri- ja veeühendus automaatse kastmiskeskuse ja toitainesüsteemi jaoks ning nõuetekohane drenaaž liigvee ärajuhtimiseks. Tuleohutuse osas peab fassaadilahendus vastama kehtivatele ehitusnõuetele, tagades, et materjalid ei soodusta tule levikut seinal.

Maxgreenwall on mobiilne, iseseisev ja pistikupesapõhine rohesein, mis ei vaja püsivat vee- ega kanalisatsiooniühendust. Süsteemil on integreeritud veemahuti ja automaatne kastmispump, mis tagab taimedele optimaalse niiskustaseme kuni 4-6 nädalaks ilma sekkumiseta. Maxgreenwall sobib ideaalselt kontoritesse, hotellidesse ja avalikesse ruumidesse ruumijagajaks, parandades koheselt mikrokliimat, summutades kaja ning luues biofiilse, stressi vähendava töökeskkonna ilma keerukate ehitustöödeta.

Elavad roheseinad toimivad loodusliku õhupuhasti ja helisummutina:

Õhukvaliteet: taimed seovad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC), tolmu ja süsihappegaasi (CO₂), rikastades siseõhku hapnikuga ning reguleerides loomulikul teel ruumi suhtelist õhuniiskust, mis vähendab kuivast õhust tingitud väsimust ja hingamisteede ärritusi.

Akustika: tihe lehestik ja mitmekihiline taimesüsteem murravad ning neelavad helilaineid, vähendades ruumide kaja ja järelkõlaaega. See tõstab kõnemugavust ning loob avatud büroodes ja nõupidamiseruumides märgatavalt vaiksema keskkonna.

Roheseinad töötavad täisautomaatse suletud või avatud ringlusega kastmissüsteemi baasil, mida juhib programmeeritav kontroller. Süsteem doseerib vett ja vedelväetist kapillaarse toite kaudu otse taimede juurteni, tagades igale paneelile täpselt vajaliku niiskus- ja toitainete hulga ilma üle- või alakastmise riskita. Automaatika jälgib veevoolu ja niiskustasemeid, teatades andurite kaudu võimalikest kõrvalekalletest, mis muudab taimeseina pikaajalise ülalpidamise stabiilseks ja muretuks.

Sedumi ja vastupidavate taimedega haljastatud trammiteed ning liiklussaared toovad linnaehitusse mitmekülgse keskkonnakasu:

Sademevee leevendus: taimkate ja substraat seovad kuni 50-70% teepinnale langevast vihmaveest, vähendades linna kanalisatsioonivõrgu tippkoormust.

Müra- ja tolmusummutus: haljastatud trammitee pehmendab rööbaste müra ja vibratsiooni ning seob liiklusest tekkivat peentolmu.

Linnasoojuse ja elurikkuse parandamine: sedum leevendab linnade soojussaare efekti, alandades teekatte temperatuuri, ning loob tolmeldajatele elutähtsa rohekoridori betoonikeskses keskkonnas.

Green Haveni paigaldatavad välisfassaadi taimesüsteemid on projekteeritud taluma karme avamere- ja sügistorme. Taimed ei kasva lahtises mullas, vaid patenteeritud tugevates tasku- või moodulpaneelides, kus juurestik põimub tihedalt läbi alusmati, välistades taimede lahtirebimise või pinnase ärauhtumise tugeva tuule ja paduvihma korral. Süsteemi karkass kinnitatakse sertifitseeritud ankrutega otse kandvale fassaadile vastavalt kohalikele tuulekoormuse arvutustele.

Eesti ehitusseadustiku ja tuleohutusstandardite kohaselt peavad katusekatted vastama välise tulekindluse nõudele Broof(t1) vastavalt standardile EN 13501-5. Green Haveni haljaskatused toimivad tänu mineraalsele substraadile ja sukulentsetele sedum-taimedele loodusliku tulekaitsekihina, mis ei sütti ega levita leeke ning vastab täielikult Broof(t1) sertifikaadile. Roheseinte sise- ja fassaadipaneelid vastavad rangetele Euroopa tuletundlikkuse nõuetele (sisesüsteemide puhul kõrge tulepüsivusklass A2-s2,d0 või valmissüsteemidel B-s2,d0), mistõttu sobivad need kasutamiseks ka evakuatsiooniteedel ja avalikes hoonetes.

Haljaskatuse kogukaal arvutatakse alati veega 100% küllastunud olekus. Kergsüsteemid kaaluvad küllastunult ligikaudu 45-55 kg/m², samas kui standardne mitmekihiline sedumkatus kaalub vahemikus 80-100 kg/m². Olemasoleva hoone kandevõime hindamiseks vaadatakse üle hoone konstruktiivne projekt (sarikad, betoonpaneelid või kandev profiilplekk) ja tehakse koostöös ehitusinseneriga koormusarvutus, mis liidab haljaskatuse veega kaalu kohalikule lumekoormusele (Eestis tüüpiliselt 120-150 kg/m²). Kergsüsteemide puhul on enamik standardseid katuseid koheselt valmis haljaskatuse vastuvõtmiseks ilma aluskonstruktsioone tugevdamata.

Mõlemad mõisted kirjeldavad vee haldamist katusel, kuid neil on erinev insenertehniline eesmärk:

Sademevee peetus (Retention): vesi imendub taimedesse ja substraati ning aurustub tagasi atmosfääri (evapotranspiratsioon). Standardne haljaskatus peab aastas kinni ja aurustab 50-70% sademetest, vähendades püsivalt linna kanalisatsiooni suunatavat veemahtu.

Sademevee viivitus (Detention): vesi kogutakse spetsiaalsesse katusesisesesse kärgmahutisse vihmavalingu ajal ajutiselt hoiule ja juhitakse sealt kontrollitult ning aeglustatult äravoolu. See hoiab ära sajuvee tippkoormused ja kanalisatsiooni üleujutused tugevate paduvihmade ajal.

Haljaskatused ja roheseinad annavad otseseid ainepunkte rahvusvahelistes hoonete rohesertifitseerimise süsteemides:

BREEAM ja LEED: toetavad punkte elurikkuse suurendamise (ökoloogia kategooria), lokaalse sademevee juhtimise (kestlikud pinnad), hoone soojussaare efekti vähendamise (Heat Island Reduction) ning akustilise ja termilise sisekliima parandamise eest.

ESG strateegia: rohenduslahendused tõstavad kinnisvara väärtust keskkonnahoidlike (Environmental) kriteeriumide täitmisel, vähendavad hoone süsinikujalajälge ja tõstavad energiatõhusust.

See sõltub sellest, kas haljaskatus rajatakse uusehitisele või lisatakse olemasolevale hoonele:

Uusehitised: haljaskatus kuulub põhiprojekti koosseisu ning lahendatakse koos üldise ehitusloaga.

Olemasolevad hooned: kui haljaskatuse paigaldamine ei muuda hoone kandekonstruktsioone ega fassaadi/katuse välimust olulisel määral (nt parapeti taga asuv lamekatus), käsitletakse seda sageli hooldus- või renoveerimistööna. Kui katus nõuab lisasarikate paigaldust, kandekonstruktsiooni tugevdamist või tegemist on miljööväärtusliku piirkonnaga, on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis koos ehitusprojektiga.

Green Haveni poolt paigaldatavatele tehases eelkasvatatud mattidele, paneelidele ja süsteemikomponentidele kehtib tootjapoolne süsteemigarantii. Taimkattele tagatakse kohese paigalduse järel vähemalt 95% taimkatvus ning elujõulisus vastavalt nõuetekohastele paigaldus- ja hooldusjuhistele. Hüdroisolatsiooni kaitsekihtidele, drenaažikomponentidele ja kastmissüsteemi automaatikale kohaldatakse Euroopa Liidu ehitusmaterjalidele ja seadmetele kehtivaid standardseid tootjagarantiisid, eeldusel et süsteemi hooldatakse regulaarselt vastavalt tootja ettekirjutustele.